Kristjan Moora
Põhjus miks ma EKRE juhatuse liikmeks kandideerin on lihtne: soovime, et EKRE juhatuse järgmises koosseisus oleks ka saarlaste esindaja.
Olen täna EKRE Saaremaa ringkonna esimees ning ühtlasi ka EKRE fraktsiooni esimees Saaremaa vallavolikogus. Lisaks olen ma Orissaare kohaliku osavallakogu esimees ning osalen volikogu piirkondliku arengu, planeeringute ja keskkonnakomisjoni töös.
Minu taustalt olen ma selle põlvkonna esindaja, kel õnnestus 1980-tel Tartu Ülikoolis õppides osaleda vabatahtlikult peaaegu kõigis Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud ühiskondlikes algatustes alates fosforiidisõjast. Aastast 1990 olen ma Eesti Kaitseliidu taasasutaja, osalesin siis vabatahtlikuna Eesti Kodanike komiteede loomisel ja Eesti Kongressi valimiste korraldamisel. Ülikooliaegsete sõprade soovitusel kandideerisin ma 1990.a 24. veebruaril toimuud Eesti Kongressi valimistel ka ise, kuid saatuse tahtel järgnes siis poliitiku karjääri asemel üle 30 aasta kestnud teenistus Eesti Kaitseliidus ja Kaitseväes. Tänaseks Kaitseväest reservi arvatud ohvitserina olen ma jätkuvalt Kaitseliidu vabatahtlik liige ning kuulun KL Saaremaa maleva juhatusse.
Meie teadlik elu siin maailmas koosneb võimalustest ja nendest valikutest mida me teeme. Minu otsus tulla kaitseväe teenistusest enne piirvanuse täitumist reservi ja jätkata rahva teenimist poliitikas tulenes sellest olukorrast kuhu ümbritsev maailm ja meie riik tänaseks on jõudnud.
Minu väljaõppest ja teenistuskogemustest lähtuvalt olen ma valmis Eesti seadusloomesse ja valitsemisse panustama eelkõige meie rahvastikupoliitika, rahvusvahelise julgeolekupoliitika ja riigikaitse valdkonnas. Olen teeninud ÜRO rahuvalvemissioonidel Horvaatias ja Lõuna-Liibanonis, Eesti kaitseatašeena Saksamaa Liitvabariigis, Šveitsis ja Tsehhi Vabariigis ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt lähetatud erialadiplomaadi ja sõjalise nõunikuna OSCE missioonidel Gruusia ja Lõuna-Osseetia ning Moldova ja Transnistria kriisipiirkondades. Nendel missioonidel teenides oli minu peamiseks ülesandeks vaenupoolte vaheliste rahuläbirääkimiste korraldamine ja juhtimine. Ajal mil ma neil missioonidel teenisin õnnestus nendes piirkondades pingeid leevendada. Loodan, et saan neid kogemusi rakendada ka Eesti sisepoliitikas kujunenud vastuolude rahumeelseks lahendamiseks.
Minu varasem Tartu Ülikoolis omandatud tsiviilharidus bioloogina võimaldab mul erialaselt kaasa rääkida ka meie elukeskkonna ja haridusvaldkonna teemadel.
Saarlased on Eesti iseseisvaim põlisrahvas. Meie kohalikus valimisprogrammis seadsime eesmärgiks muuta Saaremaa vald saarlaste eluliste huvide jõuliseks esindajaks ja kaitsjaks ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Meie rannarahval ja merega piirnevatel valdadel puudub täna õigus kaasa rääkida Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa merealadele kavandatavate riiklike eriplaneeringute suhtes. Meie eesmärgiks on need õigused Eestis kehtivates seadustes taastada.
